Kuna saarerahva toidukultuuri alustala on kala, siis on saartel põlvest põlve edasi antud oskusi vilunult kala kuivatada, soolata ja suitsutada. Kohalike toiduaualt ei puudu Muhu leib Saaremaa võiga ja suitsukala. Saartele iseloomulik kadakane maik on leidnud oma koha nii siirupis, marmelaadis kui ka sinepis.
Eesti Peakokkade maitseretk suve lõpus on olnud seotud just maitsepiirkonnaga, et inspireeruda kohalikust toorainest ja kohtuda meid külla kutsunud talunikega, et viia nende maitsed oma restoranidesse, tutvustada läbi oma sotsiaalmeedia seda ka teistele ning nii sirutada ühendav käsi talust taldrikutele, nii restoranides, kui kodudes.
Meid võõrustati me kontaktreisil nii juustutalus, kus kasvab Eesti tõukari ehk Uustla talu https://grilljuust.ee/, kui äädikaid ning siirupeid valmistavas Idea farmis https://ideafarm.ee/, erivärvilisi tomateid, haruldasi tšillisid, baklažaane jms kasvatav Kasesalu mahetalu https://www.facebook.com/kasesalumahetalu, Muhu liha ja nende lambalihatooted, mis on Aasta Kokk 2024 kohustusliku tooraine nimekirjas https://muhuliha.ee/, väsimatult kevadest suve lõpuni tallele pannud kõike head ja paremat loodusest, alates nurmenukkudest ja metsmaasikatest sügavkülmas, lõpetades kuivatatud rabarberiga https://saaremari.ee/. Estagari tootmine, kus tuleb Kalevi marmelaadi kõige sõbralikum tardaine, ehk agar-agar https://estagar.ee/.
Ruhnu saar jäi sel korral veel mere kaugusele, ent Aasta Kokk kohustuslikus nimekirjas on Liise talu https://www.liisetalu.ee/et/ karusmari ning Ruhnu saare kadakamarjad, rohevetikas ja adru, tuues Ruhnu maitsed siiski novembriks mandrile.